DELFI: Vaimse tervise probleemidega noorte hulk püsib suur, psühholoog on aga olemas vaid pooltes Eesti koolides

Kuigi koolipsühholoog on sageli esimene vaimse tervise spetsialist, kes saab noori probleemide ilmnemise korral aidata, töötab neid vaid pooltes üldhariduskoolides. Paljud koolipidajad ei pea nende palkamist prioriteediks või pakuvad neile ebamotiveerivat palka. 

Teemat kommenteerivad Haridus- ja teadusministeeriumi nõunik Elo Eesmäe ning Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juht Karmen Maikalu.

/.../

Abivajavate laste arv kasvab

Koolipsühholoogide ühingu juht Karmen Maikalu sõnul ongi koolipsühholoogi peamine ülesanne aidata probleeme varakult märgata ning aidata saada õigeaegset abi. Kui aga probleem jääb tähelepanuta, võib see mingil hetkel süveneda, nagu juhtus Marial. 

"Kui näiteks lapsel hakkab kujunema ärevushäire, siis ilma sekkumiseta võib ta ühel hetkel jääda koju ega suuda enam koolis käia. Sama on depressiooniga – see võib viia lõpuks isegi suitsiidimõteteni. Koolipsühholoogi olemasolu võimaldab probleeme märgata ja lahendada enne, kui need jõuavad meditsiinisüsteemi, mis on niigi ülekoormatud," sõnas Maikalu.

2022. aastal sotsiaalministeeriumil valminud rahvastiku vaimse tervise uuring näitas, et noortel ehk 15–24-aastastel oli enesekohase küsimustiku põhjal nii depressiooni kui ka ärevushäirete risk kuni kaks korda suurem kui elanikkonnas keskmiselt. Kooliõpilaste tervisekäitumise uuring näitab aga teismeliste seas masenduse ja kurbuse ning depressiivsete episoodide järjepidevat kasvu juba 2013.–2014. aastast saadik.

"Näiteks lastepsühhiaatrid ja laste vaimse tervise keskused ütlevad, et nad saavad personali ja ruumipuuduse tõttu aidata ainult kõige akuutsemaid juhtumeid – neid, kelle elu või tervis on otseselt ohus. Seega kasvab laste arv, kes abi vajavad, aga kõigile ei ole tugi tagatud," sõnas Maikalu, viidates asjaolule, et koolipsühholoog on kohapeal olemas vaid umbes pooltes koolides.

/.../

KOV maksab erapsühholoogi kinni

Lapsi saab aidata neli tugispetsialisti: sotsiaalpedagoog, psühholoog, logopeed ja eripedagoog. Sotsiaalpedagoog aitab last suhete ja käitumisraskuste korral, psühholoog toetab vaimse tervise murede puhul, logopeed tegeleb kõneprobleemidega ning eripedagoog aitab õpiraskustega last.

Riik vaatab Eesmäe sõnul rohkem seda, kas lapsed saavad vajaliku abi kätte, mitte seda, kui palju on töötajaid koolides olemas. Nii mõõdab ministeerium igal aastal, kui palju kasutatakse koolides nõustamismeeskonna soovitatud tugispetsialistide abi. "Praegu saab koolipsühholoogi teenuse kätte umbes 75% lastest. Kuid see protsent peab kindlasti suurenema," tõdes Eesmäe.

Kui koolis psühholoogi ei ole, saab seega abi omavalitsuse tugiteenuste keskusest või osakonnast. Mõnes omavalitsuses ostetakse teenus sisse või kaetakse perele erapsühholoogi kulud. Kui lahendust ei leita ei kooli ega omavalitsuse tasandil, võib ka pöörduda Rajaleidja poole, kus töötavad samuti psühholoogid, sotsiaalpedagoogid, eripedagoogid ja logopeedid. 

Peab olema koolis kättesaadav

Karmen Maikalu sõnul pole aga psühholoogilise abi osutamine läbi väliste teenuseosutajate pikas perspektiivis hea lahendus. "Koolipsühholoog peab olema koolis kohapeal kättesaadav ja see, et laps läheb kuhugi keskusesse, mingisse teise majja, see võiks olla lisavõimalus," sõnas ta.

Maikalu selgitab, et lapsed ei pruugi osata ise minna internetti lisavõimalusi otsima – paljud vajavad oma koolis vahetut ja loomulikku kontakti. 

"Nii minu kui ka kolleegide kogemus on see, et kui me käime mõnes klassis mingil teemal rääkimas, siis juhtub sageli, et juba järgmistel päevadel tulevad mõned lapsed minu juurde. Koolipsühholoog liigubki koolis ringi, olgu siis aabitsapeol, koolikoridoris lastega juttu rääkides või vahel ka nendega mängides. Lapsed näevad, et ma olen olemas ja kättesaadav, justkui "oma inimene". Nad teavad, et kui tekib mure, on olemas koht ja isik, kelle poole pöörduda, sest oluline on ju ka see, et lapsel oleks võimalus pöörduda oma kooli psühholoogi poole alati, kui tal tekib mure. Ta ei pea hakkama otsima abi kuskilt mujalt," rääkis ta.

Samuti pole koolipsühholoog Maikalu sõnul pelgalt vaimse tervise nõustaja, vaid osa koolikollektiivist – ta on haridusvaldkonna spetsialist, kes toetab õpetajaid õppeprotsessi planeerimisel nii, et see vastaks paremini laste vajadustele. "Aitame koolil kui organisatsioonil ja kollektiivil terviklikult toimida," märkis ta.

Pingeline ja keeruliste suhetega töökoht

Psühholoogia õppimise populaarsus on viimastel aastatel aina kasvanud, olles viimasel kahel aastal lausa enim valitud eriala. Kümne aasta jooksul on psühholoogide arv koolides küll pea kahekordistunud, kuid siiski on neid veel palju puudu.

/.../

25 aastat koolipsühholoogina töötanud Maikalu tõdes, et kool ei pruugi olla piisavalt atraktiivne tööandja. "Keskkond on oma olemuselt teistsugune. Näiteks kliiniline psühholoog töötab meditsiiniasutuses, oma kabinetis, kus ta teab täpselt, kes on järgmiseks vastuvõtule registreerunud ja millise spetsiifikaga juhtumitega ta tegeleb, olgu need siis lapsed või täiskasvanud. Koolipsühholoogi töö seevastu on palju laiem ja mitmekesisem."

Kool on ühiskonna läbilõige

Koolipsühholoog töötab Maikalu sõnul nii laste kui ka täiskasvanutega, üksikisikute ja ka gruppidega. Ta pakub individuaalset ja grupinõustamist, toetab peresid, lapsevanemaid, õpetajaid ja kogu koolikollektiivi. Sageli vajab nõu ka kooli juhtkond.

"Kool on omamoodi ühiskonna läbilõige, kuna kõik probleemid ja teemad on esindatud. Iga päev puututakse kokku nii kliiniliste muredega, nagu ärevus, depressioon, autism ja ATH, kui ka noorte arenguküsimustega, näiteks karjäär, identiteet ja suhted eakaaslaste ning vanematega. Samuti koolikollektiivi pingetega. Seega on koolipsühholoogi töö väga mitmekesine ja nõuab kiiret kohanemist," tõdes Maikalu ja lisas, et see võib tunduda kui väga suur proovikivi. Ta lisas, et töö on samal ajal ka tohutult arendav ja maailmamuutev. "Kui tunned, et saad mõnele lapsele või noorele olla toeks raskel perioodil ja näed, et see tõesti muudab tema elu, siis on see tunne kirjeldamatu. Seda kogemust ei vaheta millegi vastu."

Sestap on Maikalu hinnangul koolipsühholoogi olemasolu väga oluline. Ta märgib, et kõik koolijuhid sellest siiski aru pole saanud.

"Kui koolis näiteks matemaatikaõpetajat ei ole, siis on kohe häda majas ja õpetaja leitakse ükskõik mis hinnaga. Aga kui koolis ei ole psühholoogi, siis sageli lihtsalt mõeldakse, et oi kui kurb, aga mis teha. Justkui ei jää midagi silmaga nähtavalt tegemata. Tegelikult on mõju väga suur. Toetuseta jäämine loob pinnase, kus vaimse tervise probleemid võivad kasvada ja süveneda. See võib viia ka selleni, et mõni laps langeb koolist välja, sest tal ei olnud õigel ajal piisavat tuge. See ongi see laiem pilt, mida peab vaatama," rääkis Maikalu.

Psühholoogi palk on mujal kõrgem

Samuti pakutakse paljudes koolides psühholoogile õpetaja miinimumpalka, mis on praegu 1820 eurot bruto. "Psühholoogiharidusega inimene saab igal pool mujal kõrgemat palka," märkis ta.

Koolipsühholoogide ühingu juhina paneb Maikalu nende veebilehele pidevalt töökuulutusi ja sel suvel otsisid tema sõnul psühholoogi lausa 61 kooli. "Enamiku koolide pakutav palk on aga miinimumpalk. Need koolid aga, kes maksavad kõrgemat tasu, leiavad töötaja kiiresti," rääkis ta. "Kui tuleb noor psühholoog, kes tahab oma elu alustada ja võib-olla ka eluasemelaenu võtta, siis loomulikult on palk määrava tähtsusega," lisas Maikalu.

Ühelt poolt on Maikalu sõnul palk koolijuhi otsus, teisalt aga ka kohaliku omavalitsuse küsimus. Riik on teinud mõningaid samme psühholoogide motiveerimiseks, näiteks saavad värskelt magistriõppe lõpetanud ja kooli tööle asuvad psühholoogid lähtetoetust.

______________

Kust saada kohe vaimse tervise abi?

• Koolipsühholoogide nõuandeliin 1226 – töötab kogu õppeaasta vältel tööpäeviti kell 16–20. Tasuta ja anonüümne võimalus pidada nõu kogenud koolipsühholoogiga. Helistada võivad õpilased, laste ja noorte vanemad, õpetajad ning teised laste ja noortega töötavad spetsialistid.

• Lasteabi telefon 116 111 ja lasteabi.ee vestlus:kõik lapsed ja noored saavad 24/7 pöörduda abi ja nõu saamiseks.

• Tasuta nõustamist psühholoogia üliõpilastelt saab Lahendus.net lehelt.

• Peaasi.ee – võimalik saada e-nõustamist spetsialistilt.

• SOVA.ee lehel on on võimalik anonüümselt oma muret jagada professionaalsete nõustajatega. Vestlusliin on avatud iga päev kl 14-22.

• Eluliin. Eesti keeles: 655 8088. Vene keeles: 655 5688. Avatud kell 19–07. Pakutakse psühholoogilist ja sotsiaalset nõustamist.

• Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon 116123 – avatud iga päev kell 10–00 (eesti, vene ja inglise keeles). Emotsionaalse toe nõustajad: 10–00. Hingehoidjad: 16–00. Helistamine on tasuta.

_________________

Loe tervet artiklit SIIT.