ERR: Kobarkriisi mõju noorte vaimsele tervisele hakkab alles suuremalt avalduma
Tervise Arengu Instituudi (TAI) psühhiaatriateenuse värske statistika valguses võib oletada, et järjestikuste ühiskondlike kriiside pikaajalised mõjud inimeste vaimsele tervisele alles võivad suuremas ulatuses avalduma hakata, eriti neil, kes on haavatavamad – lapsed ja noored, nentis psühholoog, pereterapeut ja Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juht Karmen Maikalu.
Psühhiaatriateenuse osutajatelt kogutud andmete põhjal esines mullu psühhiaatri vastuvõtul käinud inimestel üle 102 000 erineva psüühika- ja käitumishäire juhtu. 2023. aastaga võrreldes registreerisid psühhiaatrid eelmisel aastal ligi 4400 võrra ehk neli protsenti rohkem psüühika- ja käitumishäireid. Teisisõnu psüühika- ja käitumishäirete diagnooside arv üha kasvab.
Seejuures moodustasid alla 15-aastased psühhiaatri vastuvõtul käinutest ligi kümnendiku ehk kokku oli neid 9850. Uusi haigusjuhte lisandus umbes 3700 – ligi poole tuhande võrra enam kui aasta varem.
Maikalu sõnul mängib statistikas kindlasti rolli inimeste suurenenud teadlikkus ja abi otsimine vaimse tervise osas. "Ühiskonnas on vaimse tervise probleemidest aina rohkem räägitud. See on vähendanud stigmat ja julgustanud lapsevanemaid ja õpetajaid varem abi otsima. Me oskame paremini märgata ja abi pakkuda. See kõik toob paratamatult kaasa diagnooside arvu tõusu statistikas," sõnas ta.
Psühhiaatri vastuvõtul käib vaimse tervise probleemidega rohkem naisi kui mehi. Vähemalt 15-aastastest psühhiaatri patsientidest oli naisi enam kui pool, samas on nooremate patsientide hulgas rohkem poisse kui tüdrukuid. Kümnendik psühhiaatri patsientidest oli alla 15-aastaseid ja nendest kaks kolmandikku oli poisid.
"Oleme liikunud kriisist kriisi, inimestel ongi rohkem pingeid ja lapsed peegeldavad seda, mis toimub täiskasvanute maailmas. Ühiskondlike kriiside pikaajalised mõjud vaimsele tervisele alles võivad suuremas ulatuses avalduma hakata, eriti neil, kes on haavatavamad – lapsed ja noored," tõdes terapeut.
"Järjest pingelisem õppekava, akadeemiline surve, nutiseadmete aina suurenev kasutus ja sotsiaalmeedia mõjud – küberkiusamine, ebarealistlikud ootused, magamatus, vähene liikumine – võimenduvad iga aastaga ning ka see mõjutab oluliselt noorte vaimset tervist. Samuti on olulised riskitegurid koolistress ja kiusamine," tõi Maikalu välja.
/.../
Psühhiaatri juurde jõuavad sagedamini poisid
Miks on aga kaks kolmandik alla 15-aastaseid psühhiaatri patsiente just poisid? Poisid saavad selgelt sagedamini diagnoose, mis on seotud käitumise, aktiivsuse ja arenguga. Maikalu sõnul kipuvad poisid stressi, ärevust ja kurbust väljendama rohkem väljapoole, tüdrukud sageli sissepoole ja varjatumalt.
Viimast ilmestab näiteks depressiooni sümptomitega segatüüpi ärevushäire, mida diagnoositi möödunud aastal tüdrukutel esimest korda 78 ja poistel 22 korral. Häire puhul elab nooruk justkui pidevas sisemises pingeseisundis, kus lootusetus ja mure vahelduvad või eksisteerivad koos.
"Poiste sümptomaatika väljendub sageli käitumisprobleemide, eeskätt agressiivsuse või impulsiivse käitumise kaudu, mis on kergesti märgatavad ja kooli- või kodukeskkonnas häirivad. Täiskasvanud reageerivad ja poisid jõuavadki kiiremini spetsialisti juurde," arutles psühholoog.
Maikalu leiab, et poisid on pisut ühiskonnas valitsevate soostereotüüpide ohvrid. Ühiskondlikud normid ja ootused poistele rõhutavad sageli tugevust, iseseisvust ja emotsioonide varjamist. See survestab poisse oma tundeid alla suruma ja mitte abi otsima.
"Kui nad aga enam toime ei tule, väljendub see sageli purustusena või agressiivsusena, sest neil puuduvad vahendid oma tunnete tervislikuks väljendamiseks. Samas needsamad soostereotüübid lubavadki poistel olla vihased ja agressiivsed rohkem kui tüdrukutel," sõnas Karmen Maikalu.
Loe tervet artiklit SIIT.