MAALEHT: Mis tunne on olla koolipsühholoog?

Mis saab, kui kabinetti tuleb laps, kes end iga päev lõigub? Ütleb, et ta ei ole sellest kunagi kellelegi rääkinud, aga teda on väärkoheldud. Tunnistab: mul ei ole mitte kedagi, kes minust päriselt hoolib.

Või kui tuleb noor, kes pole koolis aasta otsa käinud. Leiab, et elu on mõttetu, kõik on pekkis, on sõda, on keskkonnakriis ... midagi ei lähe kunagi paremaks. Või kui tuleb õpetaja, kes seisab lävel, kõõksub nutta, et enam ei suuda, no ei jaksa ...

Mis tunne on psühholoogil selliseid asju näha ja kuulda? 25 aastat hingemuredega töötanud Põltsamaa kooli psühholoog ja koolipsühholoogide ühingu juht Karmen Maikalu teab.

"See on nii suur privileeg ja samas tohutu vastutus – olla inimeste elus olulistel hetkedel kohal, olla keerulisel ajal nende kõrval," sõnab ta.

Maikalu kabinet on nagu mängumaa, seal on liivakast, hiiglaslik mõmmi, pusled, raamatud ja muudki veel. Kui otse on ebamugav rääkida, on laual väikesed nukud, mis aitavad peremudelit läbi mängida. Või saad võtta mõne looma: näe, see kurb ahvike siin olen mina, kurja näoga koletis on isa. Kes ikka ei suuda rääkida, see võib pildile pärleid tikkida. Tegevuse käigus tuleb rasketest asjadest kõnelemine kergemalt.

"Inimesel on vajadus mitte olla üksi oma murega, see on igipõline," ütleb psühholoog.

Traumeeritud lapsed poevad suure karu kaissu peitu. On neid, kes on pelglikud, ei julge klassi ees rääkida, ja koos psühholoogiga harjutatakse, kuidas ärevusest võitu saada. Ja uus trend on Maikalu sõnul see, et gümnaasiuminoored tulevad paariteraapiasse, et õppida end väljendama ja suhet hoidma. "See on üks kuldaväärt oskus – abi küsimise oskus."

Kooliharidus on enamat

Ligi 900 õpilasega koolis teeb psühholoog koos teiste tugispetsialistidega tööd tegelikult terve süsteemiga. "Koolides püütakse igale lapsele luua sobilik õpikeskkond. Aga meie klassid on liiga suured, õpetajal ei jätku ressurssi, et igaühele rakendada isiklikku lähenemist. Õpetajad on üle koormatud, nende läbipõlemine on probleem. Ja ka see, et üle 53% koolidest on koolipsühholoog küll olemas, aga seadus ütleb, et igas koolis peab olema. Kooliharidus ei tähenda ainult matemaatika ja eesti keele õppimist, vaid ka emotsionaalset haridust – enda tunnete mõistmist, enesejuhtimist."

Tänapäeva lapsed on hapramad kui varem, nendib ta. Nii on just nemad omamoodi ühiskonna peegel. 

Õnneks ei pea enam paika omaaegne arusaam, mille järgi käivad hingetohtri juures vaid hullukesed. Veerand sajandit tagasi, kui Maikalu alustas, oli seda veel õhus. "Noored on tänapäeval targad. Kui hammas valutab, lähed ju hambaarstile. Kui hing valutab, lähed psühholoogi juurde. Meie koolis ollakse harjunud psühholoogi juures käimisega, ka õpetajad käivad." Aina vähem on ka suhtumist, et palun, siin on laps, tehke ta korda. "Psühholoogi kabinet pole lapseparandustöökoda. Kui lapsel on raskused, kaasame ka vanemad ja õpetajad, et koos last toetada."

Koolipsühholoog on kõige laiema spektriga psühholoog, temani ei jõua ainult koolis toimuv, vaid kõik see, mis lapsega sinna kaasa tuleb. Kaasa aga tulevad ka ema-isa küsimused, kuidas näiteks lahutada nii, et laps terveks jääks. Või mida öelda isale, kes ütleb, et ei tema neist tunnetest tea, ta on vanakoolimees, hoopis laps on raisus?

Mis on lahendus?

Vahel tuleb kaasata terve süsteem, suhelda lastepsühhiaatritega, erispetsialistidega, sotsiaaltöötajatega, lastekaitsega, täiskasvanutega, õpetajatega ... Mida teha siis, kui laps on depressiivne, ei tule kooli?

Vahel tuleb koos õppejuhiga leiutada viis, kuidas saaks lapse kooli kas või kord nädalas.

/.../

"Esimese asjana on minu ülesanne olla olemas, mõistev kuulaja, mitte anda nõu. Ja siis asuda koos teele. Vahel ei tea ka mina, mida teha. Siis ma uurin, loen, pean nõu. Supervisioon ja kolleegide tugi on oluline, nendeta ei saa raskeid teemasid käsitleda."

Ligi 20% koolipsühholoogidest lahkub töölt, ütleb Maikalu. "Ja ilmselt ka mina põleks särinal läbi, kui ei taipaks, et ses ametis, niisuguse vastutusega, tuleb ka endal tuge otsida ja abi küsida."

Artikli autor Mari Kukk, loe tervet artiklit SIIT.