MEDITSIINIUUDISED: Kas ja milline spetsialist võiks asendada koolipsühholoogi?

04/14/2026
FOTO: Kristi Sepri
FOTO: Kristi Sepri

Pea pooltes koolides puudub koolipsühholoog. Kuna neist on puudus, on plaan tuua koolidesse vaimse tervisega tegelevad erispetsialistid. Küsimusele vastavad Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juht Karmen Maikalu ja haridus- ja teadusministeeriumi kaasava hariduse osakonna juhataja Jürgen Rakaselg.

KARMEN MAIKALU:

"Eesti Koolipsühholoogide Ühing tervitab valitsuse tasandil tehtavaid samme, mis toovad fookusesse laste ja noorte vaimse tervise ning rõhutavad varajase märkamise ja ennetuse olulisust. On väga positiivne, et üha selgemalt mõistetakse koolikeskkonna rolli laste toetamisel ning vajadust tagada neile õigeaegne abi.

Samas peame oluliseks rõhutada, et kavandatav lahendus laiendada koolides tegutsevate vaimse tervise spetsialistide ringi saab olla toimiv vaid juhul, kui need spetsialistid täiendavad olemasolevat süsteemi, mitte ei asenda koolipsühholooge. Väiksema väljaõppega spetsialistid võivad olla väärtuslikuks abiks varajases märkamises ja esmase toe pakkumisel, kuid nende töö peab toimuma koolipsühholoogi juhendamisel ja koostöös.

Näeme selget riski olukorras, kus koolipsühholoogi puudumisel piirdutakse üksnes vähem kvalifitseeritud spetsialisti palkamisega. Sellisel juhul võib talle langeda vastutus ja ülesanded, mille täitmiseks puudub vajalik pädevus. See võib viia ebapiisava või ebaadekvaatse abini ning halvimal juhul süvendada laste probleeme.

Seetõttu rõhutame, et iga kool peab jätkuvalt liikuma eesmärgi poole tagada kvalifitseeritud koolipsühholoogi olemasolu. Uued rollid saavad olla süsteemi tugevdamiseks, kuid mitte selle asendamiseks. Laste vaimse tervise toetamine nõuab professionaalset, järjepidevat ja mitmetasandilist lähenemist, kus iga spetsialist tegutseb oma pädevuse piires.

Samas on oluline mõista, et koolipsühholoogi töö ei piirdu üksnes laste vaimse tervise toetamisega, vaid on seadusest tulenevalt oluliselt laiem. Koolipsühholoog hindab õppija arengut ja õppeprotsessis toimetulekut mõjutavaid tegureid, kujundab koos kooliga õppijale sobivat õpikeskkonda, osaleb sobivate õppe-, arendus- ja ennetusmeetmete kavandamises, viib läbi sekkumisi ning teeb vajadusel koostööd ka teiste valdkondade spetsialistidega, samuti toetab kooliperet kriisiolukordades. Seetõttu on koolipsühholoogil koolis asendamatu roll tervikuna, mitte ainult vaimse tervise teemal.

Lisaks tuleb tõsiselt tegeleda küsimusega, kuidas muuta kool psühholoogi haridusega spetsialistidele atraktiivseks tööandjaks. Ei ole realistlik eeldada, et kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistid on motiveeritud töötama õpetaja miinimumpalga eest - see aeg on möödas. Kui soovime koolidesse pädevaid koolipsühholooge, peab ka tasustamine vastama töö keerukusele, vastutusele ja nõutavale kvalifikatsioonile.

Sealjuures on meil hea meel anda teada, et professionaalne abi on telefoni teel kättesaadav üleriigilise koolipsühholoogide nõuandeliini 1226 kaudu. Nõuandeliinile võivad pöörduda õpilased ja tudengid, kes vajavad tuge või nõu; lapsevanemad, kes otsivad abi lapse arengu, toimetuleku ja heaolu küsimustes; samuti õpetajad ja teised laste ja noortega töötavad spetsialistid. Nõuandeliinil vastavad kutsetunnistusega koolipsühholoogid ning helistamine on tasuta."

Loe tervet artiklit SIIT.