ÕHTULEHT: Miks inimesed tahavad vaadata vägivaldseid videosid?

Miks inimesed otsivad ja levitavad sotsiaalmeedias jõhkraid videoid päriselt toimunud vägivallatsemistest?

/.../ 

Psühholoog Karmen Maikalu ütleb, et ühest küljest võib siin olla tegemist nähtusega, mida nimetatakse morbiidseks uudishimuks – inimesi tõmbab selline sisu, mis on ohtlik, keelatud või seotud surmaga. "Seal taga võib olla vajadus õppida ohtlikke olukordi tundma turvaliselt distantsilt. See võib tekitada kontrollitunde, mis on omakorda üks viis hirmu töötlemiseks või sellega toimetulemiseks. Ning seal võib tekkida ka see tunne, et kui ma näen, mis võib juhtuda, siis ma oskan ise seda vältida," märgib ta.

Teisalt võib inimene häiriva sisuga videoid otsida ka oma dopamiinivajaduse rahuldamiseks. Maikalu selgitab, et sokeerivad või äärmuslikud elamused vallandavad ajus dopamiini, mis annab lühiajalise naudingutunde. "Näiteks võib tuua õudusfilmide või ekstreemspordi vaatamise, ent päriseluliste vägivallavideote puhul on see palju ohtlikum ja eetiliselt problemaatilisem. Aga olen näinud ka inimesi, kes otsivad tugevaid emotsioone, sest see aitab neil tunda end elusana või põgeneda igapäevasest tühjusetundest."

Ta lisab, et mõnikord on siin taustal näiteks depressioon ja emotsionaalne tuimus, mis panebki otsima äärmuslikke stiimuleid. "Samuti võib nendel, kes on näinud palju vägivalda ja vägivaldset sisu, vähenedagi tundlikkus vägivalla suhtes. Ehk vägivald nii-öelda normaliseeritakse ära ja ei šokeeri enam samal määral. Sellisel juhul pole tegu uudishimuga, vaid emotsionaalse tuimenemisega," sõnab Maikalu.

/.../

Maikalu sõnul näitavad uuringud, et korduv kokkupuude vägivallaga (ka digitaalselt) vähendab ajus emotsionaalset reageerimist. See tähendab, et aju harjub šokiga ja inimene võib muutuda tuimemaks nii vägivalla kui teiste kannatuste suhtes. "Selline vägivalla normaliseerumise oht on suur eriti laste ja noorte puhul, kelle moraalne ja emotsionaalne areng on veel kujunemisjärgus," hoiatab psühholoog.

Ta lisab, et mõnel juhul, kui vägivaldset sisu on palju (see ei pea olema ainult video või mäng, vaid ka näiteks igapäevased uudised, kus näeme sõda ja kuritegusid), võib tekkida sellest üleküllus ja inimene justkui lülitab oma tunded enese kaitsmiseks välja. "See on kaastunde väsimus ehk emotsionaalne distantseeritus, kus inimene muutub teiste valu või vägivalla suhtes ükskõikseks."

Maikalu rõhutab, et vägivaldsete videote, filmide või muu sarnase sisu vaatamine ei tee inimest automaatselt ei vägivaldseks ega tuimaks, aga see suurendab emotsionaalse tuimuse, agressiivsete hoiakute tekkimise ja vägivalla normaliseerumise riski. Eriti lastes ja noortes, kelle isiksus ja aju on veel välja arenemata.

"Seetõttu võiks vähemalt lastel ja noortel, aga ka täiskasvanutel, piirata reaalset vägivalda sisaldava sisu vaatamist, arendada kriitilist mõtlemist ja empaatiat ning jälgida, kuidas selline sisu emotsionaalselt mõjutab."

Loe tervet artiklit SIIT.