ÕHTULEHT: Nii mõnegi noore kooliteed takistab vaimne tervis
Põhikooli lõpetamine ei ole kõigi noorte jaoks sirgjooneline teekond. Üha sagedamini tuleb ette olukordi, kus noorel on soov õppida ja kool lõpetada, kuid ta lihtsalt ei tule sellega toime.
Hiljuti tõstatas üks ema Threadsis mure, et kuigi noor tahab põhikooli lõpetada, käib see tal siiski üle jõu. Mida sellisel juhul teha? Kust peaksid nii laps kui ka tema vanem abi otsima?
Haavatav periood
Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juhi Karmen Maikalu hinnangul pole tegemist üksikjuhtumitega, vaid laiemalt levinud probleemiga. "Ametlik statistika põhikooli katkestamise kohta ei peegelda probleemi kogu ulatust, sest paljud noored lõpetavad kooli läbi suurte raskuste, makstes selle eest kõrget vaimse tervise hinda," märgib ta.
Maikalu selgitab, et teismeliseiga on arenguliselt üks haavatavamaid perioode. Sel ajal toimuvad intensiivsed neurobioloogilised ja emotsionaalsed muutused, samal ajal kasvab koolis õpikoormus, ootused ja surve. Ained muutuvad keerulisemaks, hinnatakse rohkem sooritust ning põhikooli lõpp seotakse tulevikuvalikutega. "Kui varasemates klassides on olnud õpiraskusi, vaimse tervise probleeme või sotsiaalseid raskusi, siis selles vanuses ei pruugi kompenseerivad strateegiad enam töötada."
Õppevõlad kuhjuvad kiiresti, sest noor ei suuda enam kõigega sammu pidada. Lisandub ka vaimne barjäär – häbi, läbikukkumise hirm ja tunne, et asjad on millegi muutmiseks juba liiga halvasti.
Õpilasi kimbutavad ärevus ja stress
/.../
8.–9. klassiks on õpilüngad sageli kuhjunud ning pingutus ei pruugi enam edu tuua, mis omakorda vähendab noore toimetulekuvõimet veelgi.
Maikalu sõnul on noor selles vanuses väga haavatav ning ka uuringutest on näha, et märkimisväärsel osal teismelistest esineb tõepoolest ärevuse, depressiivsuse või püsiva stressi tunnuseid. Leidub lapsi, kellel on koolis olnud keeruline algusest peale, ent on ka neid, kes tulid algklassides hästi toime, ent teismelisena tekkisid erinevatel põhjustel ärevus, depressioon, motivatsioonipuudus, käitumisprobleemid või koolitõrge, mis teevadki kooli lõpetamise väga keeruliseks.
"Kas me oskame seda õigel ajal märgata ja lapsele abi pakkuda? Väga kerge on siin vaimse tervise probleeme ajada segi lihtsalt laiskuse ja hoolimatusega. Kust läheb piir vaimse tervise probleemi ja laiskuse vahel, aitab selgitada spetsialist, näiteks koolipsühholoog," märgib Maikalu.
Kust saada abi? Maikalu ütleb, et koolis on individuaalse õpitee loomiseks tegelikult mitmeid võimalusi. Näiteks saab rakendada individuaalset õppekava, koormuse vähendamist ja järelevastamiste paindlikkust. "On võimalik taotleda eksamite eritingimusi ning kasutada tugispetsialistide – koolipsühholoogi, sotsiaalpedagoogi ja eripedagoogi – abi. Lahendus ei pea alati olema hambad ristis lõpuni minek." Mõne noore jaoks on parim tee ajutine paus, klassikordus või alternatiivne õppevorm.
Nende sammude planeerimisel võiks kaasata koolivälise nõustamismeeskonna Rajaleidja keskusest. See pakub lapsevanematele ja koolile õppenõustamist, kuidas lapse arengut ja toimetulekut kõige paremini toetada, kuidas korraldada õppetööd ning milliseid tugiteenuseid või erisusi laps koolis vajaks.
Ei pea lõpuni minema
/.../
Kust saada abi? Maikalu ütleb, et koolis on individuaalse õpitee loomiseks tegelikult mitmeid võimalusi. Näiteks saab rakendada individuaalset õppekava, koormuse vähendamist ja järelevastamiste paindlikkust. "On võimalik taotleda eksamite eritingimusi ning kasutada tugispetsialistide – koolipsühholoogi, sotsiaalpedagoogi ja eripedagoogi – abi. Lahendus ei pea alati olema hambad ristis lõpuni minek." Mõne noore jaoks on parim tee ajutine paus, klassikordus või alternatiivne õppevorm.
Nende sammude planeerimisel võiks kaasata koolivälise nõustamismeeskonna Rajaleidja keskusest. See pakub lapsevanematele ja koolile õppenõustamist, kuidas lapse arengut ja toimetulekut kõige paremini toetada, kuidas korraldada õppetööd ning milliseid tugiteenuseid või erisusi laps koolis vajaks.
/.../
Laps ei pruugi olla laisk
Maikalu sõnul on oluline, et abi otsimisega ei jäädaks hiljaks. Sellistes olukordades on vajalik ka vanemate toetus. "Olen näinud peresid, kus vanemad on siiralt mures ja proovivad last igati motiveerida, ent laps kogeb seda kriitikana ja mittemõistmisena. Vanemad on abitud ega lihtsalt oska oma last aidata."
Näiteks üks pere kirjeldas, kuidas nende poeg hakkas 9. klassis koolist puuduma ning iga katse teda motiveerida kooli minema lõppes konfliktiga. "Alles hiljem selgus, et poiss oli juba mitu aastat kogenud tugevat ärevust ja tegeles pingetega toimetuleku eesmärgil enesevigastamisega," räägib Maikalu.
Poisile tähendas aga koolikoormuse vähendamine ning paralleelne vaimse tervise abi ja perenõustamine seda, et ta suutis aasta hiljem põhikooli lõpetada oluliselt stabiilsemas seisundis ja jätkata haridusteed gümnaasiumis. Maikalu selgitab, et kui pere mõistab, kuidas probleem pole lapse laiskus ega hoolimatus, vaid reaalsed vaimse tervise ja toimetuleku mured, väheneb süüdistamine ja paraneb koostöö.
Tihti vajavad ka lapsevanemad siin nõustamist, mil moel oma last kõige paremini toetada. Maikalu rõhutab: "Turvaline, toetav kodune keskkond on sama oluline kui kooli poolt pakutavad meetmed. Nii õpilastel, lapsevanematel kui ka õpetajatel on võimalik nõu küsida koolipsühholoogide tasuta nõuandeliinilt 1226."
Loe tervet artiklit SIIT.