PERE&KODU: Vanemad tunnevad, et koolikiusu puhul on nad üksi jäetud

Eestis on kiusamine koolikeskkonnas järjepidevalt vähenenud, samas kui küberkiusu levik on tõusuteel, selgub Tervise Arengu Instituudi (TAI) aasta tagasi tehtud uurimustööst. Samast uuringust tuli välja, et Eesti noored satuvad korduva kiusu ohvriks sagedamini kui mitmete teiste riikide noored, kes uuringus osalesid. 

Pere&Kodu artiklis räägivad kaks peret oma laste loo kiusamisest. Kommenteerib Karmen Maikalu:

Last on vaja päriselt kuulata ja tema muret tõsiselt võtta

Kiusamisjuhtumite lahendamine toimub täiskasvanute toetusel ja sekkumisel. Juhtumisse, kus laps on sattunud koolikiusu ohvriks, ei tohiks suhtuda ükskõikselt või öelda, et laps peab ise sellega toime tulema.

Sageli pole lapsed varmad kiusust vanemale rääkima. Seetõttu on väga oluline luua vanemal oma lapsega varakult avameelne ja usalduslik suhe.

Mõnikord ei räägi laps vanemaga selle pärast, et arvab, et vanem niikuinii ei mõista, või kardab ta vanema reaktsiooni. Mõned lapsed on öelnud, et kardavad, et vanem tuleb kooli ja teeb olukorra veel hullemaks. Mõned näevad, et vanemal endal on muresid nii palju, nad lihtsalt ei taha lisaprobleeme tekitada ja jäävad oma mures üksi. Aga laps peab teadma, et vanem on tema jaoks olemas, ei kuku mure all kokku, ei süüdista, ei naeruväärista ega tee midagi mõtlematut, vaid toetab ja aitab.

Kuidas aru saada, et lapsel on mure?

Vahel võib laps muutuda vaikseks ja endassetõmbunuks, vahel aimab lapsevanem muust, et lapsel on midagi südamel. "Ma näen, et sul on mingi mure, räägi sellest. Ma tahaksin sind aidata," sobiks siis jutuajamise alustuseks öelda. Kui laps räägib, et teda kiusatakse, peaks vanem esmalt ise rahulikuks jääma.

Samas ei tohi suhtuda lapse kiusamisse ükskõikselt, teatades: "Ah, ära kaeba!"; pisendavalt: "Koolis ikka juhtub, pole hullu midagi" või alavääristavalt: "Kuidas sa küll selline möku oled?" Pole ka hea anda lapsele mõista, et ta peab ise sellega toime tulema, teatades: "Mine ja lahenda see nüüd ära", või anda mõista, et ta oli selles olukorras süüdi: "Oma viga!"

Parim viis, kuidas aidata lapsel oma raskustest rääkida, on aktiivne kuulamine, mille käigus vanem ei anna esialgu nõu ega hinnanguid, vaid peegeldab tagasi seda, mida laps ütleb ja tunneb. Näiteks: "Kas ma saan õigesti aru, et kui Sander sulle teiste ees niimoodi ütles, oli sul väga piinlik ja sa tundsid end alandatuna?"; "Ma saan aru, et sa tahtsid midagi vastu öelda, aga pea oli täiesti tühi." See aitab lapsel turvalisel moel oma murest rääkida ja tal hakkab kergem. Alles siis saab hakata üheskoos edasisi samme välja mõtlema.

Asju tuleks õigesti lahendada

Kui laps ütleb, et teda on kiusatud, ei tohiks lapsevanem kiusaja ehk teise lapsega ise asju klaarima minna. Ka teise poole vanematega kontakti võtmisega tasub olla ettevaatlik – siin võib olla raske säilitada rahu ja mitte võtta kaitsepositsiooni. Esmalt tasuks ühendust võtta ikkagi kooliga, kes aitab leida parima lahenduse. Esmane kontaktisik koolis on klassijuhataja, samuti võib pöörduda sotsiaalpedagoogi või koolipsühholoogi poole. Kui kool on liitunud KiVa programmiga, võib ühendust võtta kooli KiVa-tiimiga.

Kooliga olukorrast rääkides peaks infot jagama faktipõhiselt, püüdes mitte olla emotsionaalne ja süüdistav. Samas võiks koolile öelda, et ootate tagasisidet selle kohta, milliseid samme kool olukorra lahendamiseks ette võtab. Öelge, et olete avatud tagasisidele selles osas, mida kool soovitab teil vanemana lapse toetamiseks teha.

Koos lapsega võiks läbi arutada ja kasvõi läbi mängida selle, mida teha, kui kiusamisolukord peaks jälle tekkima – kuidas käituda, mida vastu öelda, kuhu minna ja kelle poole pöörduda. Mõnikord on lapsel probleeme enesekindlusega või on vaja arendada suhtlusoskusi. Sel juhul võiks mõelda sellele, kuidas aidata lapsel leida sõpru, saada positiivset tagasisidet ja eduelamust ning millised on lapse tugevad küljed ja kuidas või kus ta võiks neid rakendada. Ka siin võib nõu pidada sotsiaalpedagoogi või koolipsühholoogiga.

Kust saada veel abi ja nõu koolikiusu korral

• Koolipsühholoogide nõuandeliin 1226: kvalifitseeritud psühholoogid annavad nõu E–R 16–20.

• Peaasi.ee nõustajad: kogemustega vaimse tervise spetsialistide nõu ja abi. Täpsem info nende kodulehelt.

• Rajaleidja maakondlikud keskused: kontaktid Rajaleidja kodulehelt.