Riigikogus toimus seminar noorte vaimse tervise teemadel

Täna toimus Riigikogus seminar "Noorte vaimne tervis hariduse peeglis". Karmen Maikalu tegi seal temaatilise ettekande koolipsühholoogi vaatenurgast. Seminar on järelvaadatav SIIN.

SEMINARI KAVA

13.00 avasõnad, Madis Kallas, Riigikogu sotsiaalmeedia kahjulike mõjude leevendamise toetusrühma esimees; Andre Hanimägi, Riigikogu liige, päevajuht
13.05 Rocco Mõtt, üliõpilane
13.20 Egle Rumberg, Audru Kooli ning Lindi lasteaed-algkooli direktor
13.35 Karmen Maikalu, Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juht
13.50-14.35 paneelarutelu, moderaator Riina Sikkut, endineterviseminister, Tristan Eriste, Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse aseesimees, Ragne-Liis Mõttus, Eesti Üliõpilaskondade Liidu kommunikatsioonijuht ja sotsiaalpoliitika töögrupi liige, Katrin Liiv, Eesti Haridustöötajate Liidu tugispetsialistide esindaja, Heilo Altin, Eesti Teadushuvihariduse Liidu juhatuse esimees, Ott Oja, vaimse tervise valdkonna korralduse ekspert
14.35-15.00 kohvipaus
15.00 Kerli Ilves,Tervise Arengu Instituudi nooremteadur
15.15 dr Elle-Mall Sadrak, Eesti Perearstide Seltsi juht
15.30 dr Irja Ivarinen, Laste Vaimse Tervise Keskuse lastepsühhiaater, Eesti Psühhiaatrite Seltsi lastepsühhiaatria sektsiooni juht
15.45-16.30 paneelarutelu, moderaator Tanel Kiik, endine terviseminister, Anniki Lai, Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler, Merili Murakas, Haridus- ja Teadusministeeriumi kaasava hariduse osakonna peaekspert

Igalt ettekandjalt paluti ka võimalikke lahendusi noorte vaimse tervise kriisis. Karmen Maikalu soovitused ja kommentaarid selles osas, kuhu suunas liikuda, olid järgmised:

1. PERESUHETE TOETAMINE
Vanemahariduse ja pereteraapia kättesaadavus, töö- ja pereelu ühildamise soodustamine.

2. VAIMSE TERVISE ABI KÄTTESAADAVUS
Näiteks kuigi seadus ütleb, et koolipsühholoogi teenus peab olema kättesaadav kõikides koolides, on see olemas vaid pooltes koolides (sic!). Kuidas saada psühholoogiharidusega inimesi kooli tööle, on omaette küsimus, aga selge see, et koolipsühholoog ei ole mugavusteenus, vaid meie laste elu ja tervise küsimus ning selle teenuse tagamine on koolijuhi ja kohaliku omavalitsuse vastutus.

3. HUVITEGEVUS IGALE LAPSELE
Laste vaimse tervise uuringud näitavad selgelt, et huvitegevuses osalemine on üks oluline kaitsetegur. Heaks näiteks siin on Islandi kogemus.

4. ELUOSKUSED KOOLI(ST)
Kool ei ole koht, kus õpitakse vaid korrutustabelit ja õigekirja, vaid ka inimeseks olemist ja igapäevaelu väljakutsetega (iseendaga, oma vaimse tervisega, suhetega, teiste inimestega) hakkamasaamist. Sotsiaal-emotsionaalsete oskuste õpe peab olema süsteemne osa õppetööst.

5. EKRAANIDE PIIRAMINE LASTEL
Ja ma ütlen siin meelega "piiramine", mitte vaid "digipädevuste õpetamine", sest ainult digipädevustest lastel ei piisa, lastele on vaja täiskasvanute poolt seatud adekvaatseid ja turvalisi piire, lapsed ei ole võimelised neid ise endale kehtestama. 

P.S Tasuta psühholoogilise nõustamise võimalus nii õpilastele, õpetajatele kui lapsevanematele on koolipsühholoogide nõuandeliinil 1226.