VOOREMAA: Rohida peenart ja juurida välja vaimse tervise umbrohtusid

Psühholoog ja psühhoterapeut Karmen Maikalu jaoks ei ole abivajajatele toeks olemine pelgalt töö, vaid südameasi. Küsisimegi temalt, kuidas inimesed saaksid vaimse tervise umbrohupeenraid suvel korrastada, kui rohkem mahti on.

Seekord uurisime, milliseid soovitusi kogenud psühholoog jagaks just parimas vanuses inimestele, nendele, kelle eluaastate number liigub kolmekohalise arvu suunas.

Mida peab eakas inimene tegema, kui ta soovib alustada oma vaimse tervise eest hoolitsemisega just nüüd, suvel?
"Vaimse tervise eest hoolitsemine ei tähenda ainult probleemide lahendamist, vaid ka oma heaolu hoidmist, rõõmu kogemist ja tähendusrikka elu jätkamist igas vanuses. Suvi on selleks kõigeks väga hea aeg, sest päevad on pikemad, liikumine õues on lihtsam ja inimestega kohtumiseks on rohkem võimalusi.
Siin võiks mõelda väga lihtsate sammude peale. Liikuge iga päev – jalutuskäik, aiatöö või kerge võimlemine parandavad meeleolu ja aitavad vähendada stressi.
Üksindus on üks suuremaid vaimse tervise riskitegureid eakate seas, seega hoidke suhteid! Helistage sõbrale, külastage sugulasi, osalege kogukonna tegevustes. Ärge jätke ennast üksi, ärge oodake, et keegi teiega ühendust võtab, vaid tehke seda ise.
Proovige iga päev teha midagi meeldivat. Lugemine, käsitöö, laulmine, aiandus, ristsõna lahendamine või hobiga tegelemine annavad päevale eesmärgi ja rõõmu.
Sealjuures on vaja pöörata tähelepanu oma tunnetele. Kui kurvameelsus, ärevus või apaatsus kestavad nädalaid, tasub rääkida oma perearstiga või helistada mõnele abitelefonile, näiteks vaimse tervise tugiliinile 116 123. "

Millised erinevused on vaimses tervises lastel, tööealistel ja pensionäridel?
"Igal eluetapil on oma rõõmud, väljakutsed ja ka vaimse tervise riskid.
Lastel on vaimne tervis tihedalt seotud turvatunde, pere toetuse ja arenguga. Mured võivad väljenduda õppimisraskustes, emotsionaalsetes reaktsioonides, käitumises. Laste ja noorte käitumisprobleemide taga on väga sageli üks kurb ja üksildane väike hing.
Tööealised inimesed puutuvad sageli kokku tööprobleemide, rahaliste kohustuste ja pereelu pingetega. Selles vanuses võib raskuste puhul tekkida depressioon, läbipõlemine, ärevushäired, aga ka sõltuvused.
Pensionäridel muutuvad oluliseks teised teemad: tervisemured, lähedaste kaotused, rollimuutused pärast tööelust lahkumist ning mõnikord ka üksildus. Samas on paljudel eakatel rohkem aega tegeleda asjadega, mis pakuvad rõõmu ja tähendust.
Levinud eksiarvamus on, et vaimse tervise raskused on vananemise normaalne osa. Tegelikult ei ole pidev kurvameelsus, lootusetus või sotsiaalne eemaldumine vanaduse paratamatud kaaslased. Ka eakas inimene peab otsima ja saama abi, kui tal on vaimse tervise muresid."

Kas vastab tõele, et paljude hobidega pensionäridel on parem vaimne tervis?
"Üldiselt jah. Uuringud näitavad, et aktiivne osalemine meeldivates tegevustes on seotud parema vaimse heaolu, suurema eluga rahulolu ja väiksema depressiooniriskiga. Hobidel on mitu kasulikku mõju: need annavad päevale struktuuri ja tähenduse, aitavad säilitada aktiivsust ja pakuvad võimalust suhelda. See ei tähenda, et inimesel peaks olema väga palju hobisid.
Tähtsam on, et tegevused oleksid talle tähenduslikud ja pakuksid rõõmu. Mõne jaoks on selleks aiandus, mõne teise jaoks koorilaul või rahvatants, mõni veedab lapselastega aega, mõni käib kirikus – võimalusi on erinevaid. Uue hobi või tegevusega võib alustada ka hilisemas eas, ei tasu mõelda, et mis nüüd mina, vana inimene enam …
Aju õpib kogu elu ning iga uus kogemus aitab hoida vaimu erksana. Sageli avastavad inimesed just pensionieas tegevused, mille jaoks töö- ja pereelu kõrvalt varem aega ei jätkunud."

Kas pensionäride ühingute tegemistes osalemine on hea vaimsele tervisele, nii suhtluse kui ka ühiste ürituste pärast?
"Jah, kindlasti. Inimene on sotsiaalne olend, sõltumata vanusest. Pensionäride ühingud, päevakeskused, klubid, kogudused ja muud kogukondlikud tegevused pakuvad võimalust kohtuda sarnaste huvidega inimestega, vähendada üksindust ning suurendada kuuluvustunnet. Nii et osalemine mõne ühingu tegevuses võib olla sama tähtis kui füüsiline aktiivsus või muud tervist toetavad harjumused.

Seega võib oma vaimse tervise eest hoolitsemisega alustada kohe täna ühe jalutuskäigu, telefonikõnega või mõne ühistegevusega liitumisega." 

Artikkel ilmus SIIN.