Viimaste aastakümnete jooksul on vanaemaks olemise tähendus Eesti peredes märgatavalt muutunud. Kui varem peeti iseenesestmõistetavaks, et vanaema on kodune, alati kättesaadav ja valmis lapselapsi hoidma, siis nüüdseks on see roll muutunud mitmetahulisemaks.
Loe, kuula, vaata
Meediakajastused / Ettekanded / Intervjuud / Sündmused
REPLIIK on Eesti Naise veebis ilmuv rubriik, kus igal reedel tuuakse esile ühe käesoleval nädalal välja öeldud märkimisväärse mõtte mõnelt Eesti naiselt.
Autosõidu õppimine ei ole ainult tehniliste oskuste omandamine. See on emotsionaalne teekond, mis on täis uusi kogemusi, õnnestumisi, ebakindlust ja vahel ka frustratsiooni.
Psühholoog Karmen Maikalu rääkis portaalile Eeter antud intervjuus, et oleme jäänud lähedaste keskel üksildaseks, sest kiire elutempo tõttu kannatavad just meie lähisuhted. Lastel tekitab üksildus käitumisprobleeme, samal ajal maadlevad täiskasvanud läbipõlemisega. Maikalu sõnul peame vaimse tervise hoidmiseks väärtustama kõige elementaarsemaid...
ÕHTULEHT: Milline mees saab naiselt peksa!? Kui naine lööb, ei pruugi keegi seda tõsiselt võtta
Miks ei kipu mehed rääkima nende vastu suunatud perevägivallast? "Kui naine ründab meest, ei sobitu see stereotüübiga ja seda võidakse pidada ebaloomulikuks või isegi naljakaks," sõnab psühholoog Karmen Maikalu.
Juba 2012. aastast toimuvad SA Väärtustades Elu eestvedamisel intrigeerivad emadepäeva- ja isadepäevakonverentsid. Konverentsi korraldusmeedkonda on algusest peale kuulunud ka Karmen Maikalu, kes seekordsel konverentsil "Kuhu küll kõik mehed jäid?" oli koos ajakirjanik Hannes Hermakülaga moderaatorirollis.
Eestis on kiusamine koolikeskkonnas järjepidevalt vähenenud, samas kui küberkiusu levik on tõusuteel, selgub Tervise Arengu Instituudi (TAI) aasta tagasi tehtud uurimustööst. Samast uuringust tuli välja, et Eesti noored satuvad korduva kiusu ohvriks sagedamini kui mitmete teiste riikide noored, kes uuringus osalesid.
Koolipsühholoog Karmen Maikalu, hariduspsühholoogid Kati Aus ja Grete Arro ning koolijuhid Karmen Paul, Aule Kink, Karin Lukk, Ain Tõnisson ja Urmo Uiboleht kirjutavad Õpetajate Lehes, et 9. klassi lõpueksamid peaksid olema sarnased gümnaasiumi lõpueksamitega ehk siis ilma 50% lävendita.







