Kanal2 saates "Täistund" küsis ajakirjanik Elo Mõttus-Leppik, kas ja kes kaitseb laste õigusi vanemate kohtuvaidlustes. Kõne all oli Eesti ühiskonnas viimastel nädalatel laialdast kajastust leidnud probleem selles osas, mis saab lastest, kui vanemad ei suuda hooldusõiguses kokkuleppele jõuda.
Koolipsühholoogide ühingu juht Karmen Maikalu juhib tähelepanu, et traagilistel juhtumitel, mis toimuvad lastega, on tegelikult ka laiem mõju – need puudutavad palju rohkem inimesi kui üks pere, klass või kool.
Tahaksime loota, et iga vanema esimene eesmärk on see, et pere saaks ka peale lahkuminekut võimalikult tervena toimida. Tihti see ei õnnestu. Vanemate vahel võib olla nii suur viha või valu, et lapsest saab hoopis relv, mida teisele osapoolele kättemaksuks või haiget tegemiseks kasutatada.
Elukaaslasega asukoha jagamine ajab eestlased kahte leeri. Mõni abielupaar on juba aastaid teineteisega äppide abil oma asukohta jaganud. Teistele tundub säärane privaatsusriive mõeldamatu. Antud teemal vestles Karmen Maikaluga Eesti Ekspressi ajakirjanik Anna Teele Orav.
Öelda kõva häälega välja, et suvi on vastik ja päike ajab iiveldama, on eestlaste jaoks sama hirmus kui kamakaussi sülitamine või suusasangari dopinguskandaal. Murest räägitakse vaid poolhääli psühholoogi kabinetis.
Karmen Maikalu ütles tänases Terevisioonis, et koolilaste nutisõltuvusega tegelemiseks ei piisa määrusest, vaid koolidele tuleks kasutuses olevate praktikate pinnal luua ka reaalsed soovitused ja tugisüsteem, mille najal lastele vajalikke muudatusi läbi viia.
35 teadlast, arsti, psühholoogi ja hariduseksperti, s.h Karmen Maikalu, kirjutasid paar päeva tagasi avaliku kirja Eesti riigijuhtidele, milles väljendasid muret laste nutikasutuse reguleerimatuse üle koolides.
35 psühholoogi, arsti, teadlast ja koolide esindajat läkitasid ühisavalduse president Alar Karisele, peaminister Kristen Michalile, haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele ning terviseminister Riina Sikkutile, milles nad väljendavad muret nutiseadmete kasutamise pärast koolides.