Kvalifitseeritud koolipsühholoogidest on jätkuvalt puudus. Teemat kommenteerivad erinevad eksperdid.
Pere ja Kodu artikkel räägib lahutusjärgsest võitlusest lapse nimel.
Sotsiaalministeerium kujundab ümber vaimse tervise abi süsteemi, kuid uus lahendus ei valmi veel niipea. Seni peavad teenusepakkujad toime tulema projektipõhise rahastusega, mis tekitab ebakindlust.
Lapse kasvamise vundament on turvaline kiindumussuhe vanematega, mis tähendab, et vanem arvestab lapse vajaduste ja tunnetega ning seab sealjuures lapsele selged piirid ja reeglid. Meie peremudel on paraku liikunud ühest äärmusest teise. Autoritaarsest kasvatusest, kus lapse tunded suruti maha, on paljud pered jõudnud olukorda, kus vanemad ei julge...
Eesti Interneti SA kutsus Interneti Päeval kokku valdkonna eksperdid, et võtta luubi alla kõige olulisemad teemad, mis mõjutavad Eesti internetti ja selle tulevikku. Räägiti nii loovkoodimisest, küberpettustest kui ka sotsiaalmeedia keelustamisest lastele ja noortele.
Pea pooltes koolides puudub koolipsühholoog. Kuna neist on puudus, on plaan tuua koolidesse vaimse tervisega tegelevad erispetsialistid. Küsimusele vastavad Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juht Karmen Maikalu ja haridus- ja teadusministeeriumi kaasava hariduse osakonna juhataja Jürgen Rakaselg.
Kui laps räägib oma päevast rõõmuga, mainib sõpru nimepidi ja ootab kooli või huviringi minekut, siis võib eeldada, et tal on koolis oma sõpradega tore ja hea olla. Aga mida teha, kui see nii ei ole? Mida teha, kui su laps on tõrjutud?
Miks võivad inimesed jääda elukaaslase või lähedase kõrvale ja teda kaitsta ka siis, kui too on süüdi mõistetud raskes kuriteos, näiteks vägivallas või pedofiilias? /.../