Lastekaitsetöötajate läbipõlemine ja suur kaadrivoolavus nende seas viis sotsiaalministeeriumi soovini muuta seadust selliselt, et edaspidi jaguneks koormus lastega töötavate spetsialistide vahel ühtlasemalt. Abi oodatakse muu hulgas koolipsühholoogidelt, kelle nappus on paraku senini suur ja lahendamata probleem.
Meestel on tihti keeruline oma muredest rääkida, sest ühiskonnas eeldatakse endiselt, et nad saavad probleemidega ise hakkama. Nii tundsid ka kolm noormeest, kes rääkisid Õhtulehele oma loo. Murede allasurumine võib aga viia lahenduste otsimiseni vägivaldsest sotsiaalmeedia sisust.
Eesti lastekaitsetöötajad on ülekoormatud ja riik püüab olukorda leevendada bürokraatia vähendamisega. See tähendab, et süsteem võiks olla paindlikum ja osa murejuhtumeid saaksid lahendada teised spetsialistid.
Eesti Ekspressi artikkel räägib sellest, et hetkel on jõustumist ootamas seadusemuudatus, mis leevendab laste tööaja piiranguid. Teiste spetsialistide seas kommenteerib antud olukorda psühholoog Karmen Maikalu.
Kuigi riigil statistikat ei ole, tajuvad nii Eesti koolipsühholoogid kui ka sotsiaalpedagoogid, et õpilased puuduvad koolist palju kiusamise, nutisõltuvuse ja sotsiaalse ärevuse tõttu.
Eestis ei juhtu just sageli, et õpetaja oma õpilasele kallale läheb. Viimase kuu jooksul on ainuüksi Tallinnas tülid kaks korda nii kurvalt lõppenud.
"Kõik vanemad soovivad oma laste jaoks parimat ja räägivad oma perest sageli siira uhkuse ja armastusega. Siin on aga oluline mõelda, kui palju privaatset infot ma oma laste kohta jagan," mõtiskleb psühholoog ja pereterapeut Karmen Maikalu, kui avalike uudiste keskmesse satuvad tuntud pereinimesed.
Miks inimesed otsivad ja levitavad sotsiaalmeedias jõhkraid videoid päriselt toimunud vägivallatsemistest?