Mis saab, kui kabinetti tuleb laps, kes end iga päev lõigub? Ütleb, et ta ei ole sellest kunagi kellelegi rääkinud, aga teda on väärkoheldud. Tunnistab: mul ei ole mitte kedagi, kes minust päriselt hoolib.
Loe, kuula, vaata
Meediakajastused / Ettekanded / Intervjuud / Sündmused
Oma töös olen näinud, et tegelikult ei otsi noor vägivalda, vaid kuuluvust, identiteeti ja tunnet, et ta on kellelegi oluline, kirjutab Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juht Karmen Maikalu.
Swedbanki Kogumispäeviku podcastis rääkis psühholoog Karmen Maikalu laste ja raha teemal. Saatejuhiks on Swedbanki finantshariduse valdkonnajuht Grete Koho.
Lastekaitsetöötajate läbipõlemine ja suur kaadrivoolavus nende seas viis sotsiaalministeeriumi soovini muuta seadust selliselt, et edaspidi jaguneks koormus lastega töötavate spetsialistide vahel ühtlasemalt. Abi oodatakse muu hulgas koolipsühholoogidelt, kelle nappus on paraku senini suur ja lahendamata probleem.
Meestel on tihti keeruline oma muredest rääkida, sest ühiskonnas eeldatakse endiselt, et nad saavad probleemidega ise hakkama. Nii tundsid ka kolm noormeest, kes rääkisid Õhtulehele oma loo. Murede allasurumine võib aga viia lahenduste otsimiseni vägivaldsest sotsiaalmeedia sisust.
Eesti lastekaitsetöötajad on ülekoormatud ja riik püüab olukorda leevendada bürokraatia vähendamisega. See tähendab, et süsteem võiks olla paindlikum ja osa murejuhtumeid saaksid lahendada teised spetsialistid.
Eesti Ekspressi artikkel räägib sellest, et hetkel on jõustumist ootamas seadusemuudatus, mis leevendab laste tööaja piiranguid. Teiste spetsialistide seas kommenteerib antud olukorda psühholoog Karmen Maikalu.
Kuigi riigil statistikat ei ole, tajuvad nii Eesti koolipsühholoogid kui ka sotsiaalpedagoogid, et õpilased puuduvad koolist palju kiusamise, nutisõltuvuse ja sotsiaalse ärevuse tõttu.